reede, 26. juuli 2019

Enim laenutatud teavikud

Pealkiri Autor
Kahe heli vahel Sildre, Joonas
Südamete murdumise maja Hion, Ene
Eesti vanaemade lood ja salatarkused Maran, Pamela
Varastatud hetked krahvinnaga Justiss, Julia
...kes pole kunagi söönud homaari Jõe, Aliis
Viimane laev Jõe, Aliis
Piimaring Veidemann, Rein
Tulbid ja bonsai Sadam, Marek
Külmal pimedal merel Blackwell, Elizabeth
Segipaisatud elud Boyd, Hilary

teisipäev, 28. mai 2019

Uued raamatud

Raamat "Elumuutused" on eelkõige inimsuhetest ja olulistest eluhetkedest, kus tuleb allakäiguspiraalilt kõrvale astuda. Kunagine kolhoosi agronoom Jaan on Eesti iseseisvumisel töö kaotanud ja temast on saanud kasutu külajoodik. Tema naine Reet ja lapsed on püüdnud meest muuta, kuid tulutult. Lõpuks õnnestub tagasipöördumine normaalse elu juurde tänu nelja aastasele lapselapsele. Peresuhted normaliseeruvad ja elul on jälle eesmärk. Reet jätkab õpinguid, lõpetab keskkooli ja plaanib psühholoogiat õppida. Jaan saab tööd ja tema karjäär on peadpööritav – poole aastaga saab temast riigifirma asedirektor.
Teine tegelasliin on seotud mehega, kes on 30 aastat tagasi kaotanud liiklusõnnetuses oma naise ja tütre. Mõistetavalt ei ole ta elus üleliia palju rõõmsaid hetki. Kõik muutub, kui ta tutvub noore proviisoriga. Paljudel on kahtlusi, kas suhe 50+ mehe ja alla kolmekümnese naise vahel on perspektiivikas. Neil endil küll selles osas kahtlusi ei ole. Kaks inimest saavad õnnelikuks olenemata tavatult suurest vanusevahest.

" Kohtuniku naine" Emma naaseb üle hulga aja Dublinisse oma võõraks jäänud ja hiljuti lahkunud isa päranduseasju korda ajama. Seda tehes hakkab tal kujunema pilt isa elust Grace’iga – emaga, keda Emma polnud tundnud. Oma isa mäletab ta vaid kui kohtunikku, kes oli kodus sama karm ja eemalolev kui kohtusaalis. Kohtuniku isiklikke asju läbi vaadates saab Emma oma ema kohta teada fakte, mis teda sügavalt vapustavad.


Miljardärist naistemehel Will Trent-Patersonil on üks aasta aega, et abielluda. Vanaisa ähvardab ta pärandusest ilma jätta, kui ta seda ei tee, ning nii kaotaks kodu ka Willi haavatav õde. Kui tema vana sõber Sophie Mitchell naljatab, et abielluks mehega miljoni naela eest, siis tundub lühiajaline liit täiuslik lahendus. Kuid veetnud aega kütkestava Sophiega, taipab Will, et just lahkumine osutub keeruliseks…

Robert Turini elu on elatud, kuigi ta on alles neljakümne viie aastane. Ent üks siht on tal veel: ta tahab iga hinna eest jõuda Šveitsi. Sest seal saaks ta ise otsustada, millal on lõpp. Veelgi rohkem meeldiks talle see, kui ta poleks ravimatult haige, aga diagnoos on vääramatu: hulgiskleroos. Selleks et oma naisele mitte koormaks olla, kolib ta ära hooldekodusse, vabatahtlikult ja varakult. Kuid see joodik ja naistemees, kes kõik ilustamata välja ütleb, pole just kerge hoolealune, seda märkavad õed peagi. Oma seisukorra halvenedes otsustab ta ise oma elule punkti panna, enne kui selleks on liiga hilja. 
Südantlõhestavalt koomiliselt jutustab see romaan viimastest asjadest, ja eelviimastest – elust selle kohutavas ilus ja võimatusest öelda, millal tuleks lugeda see lõpetatuks.
 
„Nõgesnurme“ on eelkõige lugu keerulistest peresuhetest, aga ka armastusest ja vihkamisest ning väikestest rõõmudest ja suurest valust. Juljuse elusündmusi raamistab kirev tegelastegalerii. Oluline tegelane selles loos on ka kauni looduse keskel olev Nõgesnurme talu koos oma asukatega, alates mammast-papast kuni küülikute ja külanõiani.



Mõnikord ei saa isegi ennast usaldada ... Natuke kiilasjääd, natuke ebaõnne, ja Kath Redway elu oleks Dartmoori kauni rahvuspargi paisjärves peaaegu lõppenud. Imekombel pääses Kath õnnetusest mõne verevalumi ja lühiajalise mälukaotusega. Ta on šokis, kuid õnnelik, et jõudis tagasi oma kaugesse koju keset nõmmetühermaad, kena abikaasa Adami ja armsa, ent isemoodi tütre Lyla juurde. Ta on elus! Kuid tema perekond ei ole sama rõõmus. Abikaasa on korraga arusaamatult jahe, isegi vaenulik. Ja unistajast tütar räägib muudkui mingist „mehest nõmmel“.
Siis hakkavad taastuma jubedad mälukillud ning Kath saab aru, et tema õnnetus polnud mingi õnnetus ... Sammhaaval õõvastavat tõde avastades vajub ta elu pimeduse, hirmu ja õuduste sohu.
 
Samantha Sweeney on alati olnud see, kes perekonda koos hoiab, jagades teistele armastust ja toetust. Kui ta teismeline poeg ATV-õnnetuse tõttu ratastooli jääb, kaotab naine oma hoolikalt üles ehitatud enesekontrolli.
Pärast kardetud viiekümnendat sünnipäeva ja mehe truudusetuse avastamist saab Jackie aru, et peab leidma üles oma endise mina, et saavutada rahulolu edasiminekuks.
Faithil ei jätku julgust vägivaldsele abikaasale vastu hakkamiseks. Ta otsib õdedelt abi, seades seeläbi nende kõigi elu ohtu.
Oma isiklike valikute kõrval peavad õed Sweeneyd toime tulema ema vaimsete probleemidega. Kas Loviel on Alzheimeri varajane staadium või on niisugune kummaline käitumine tema vanuses naise puhul normaalne? Keegi, kaasa arvatud Lovie ise, ei saa aru, miks ta vana roostes võtit ketiga kaela ümber kannab. 
 
Christiana esimesed eluaastad mööduvad koos ema ja väikevennaga Brasiilia metsades, koobastes ja tänavatel. Tema lapsepõlv on kõike muud kui helge. Ta peab söögi nimel kerjama, magama, kus juhtub ning taluma, et inimesed tema peale sülitavad.
Seitsme-aastaselt pannakse Christiana ja tema vend lastekodusse, kust nad varsti adopteeritakse. Uus perekond ootab neid Brasiiliast väga kaugel – Rootsis.
Kuigi pärast Rootsi kolimist ümbritseb Christianat turvaline keskkond, pole uue eluga harjumine lihtne, mistõttu võtab ta täiskasvanuna ette teekonna oma lapsepõlve radadele, et taaskohtuda oma emaga ning ühtlasi leida iseennast.
 
Romaani "Meelespead" järg jätkub sealt, kus esimene osa lõppes. Ede läheb Hiiumaalt Tallinna õppima ja seal ootab teda ees hoopis teistsugune maailm, kui kodukülas. Eneseleidmine, mured, rõõmud ja armumised ootavad siiski ka teda ning romaan ulatub läbi peategelase elu kuni eelmise sajandi üheksakümnendate aastateni.

reede, 26. aprill 2019

Uued raamatud

Näitleja Andrus Eelmäe elulugu. 
Kuulsate näitlejate Herta Elviste ja Lembit Eelmäe ainsa pojana on Andrus Eelmäel ainulaadne vaatenurk Eesti teatrimaailmale. Südamliku aususega jagab autor mälestusi nõukogudeaegsest Tartust, Vanemuise teatrist, omaaegsetest suurkujudest ja tollastest raskustest noorte elus, aga avab ka teemasid, millega tuleb kokku puutuda vabakutselisel näitlejal tänapäeva Eestis. See lugu näitab, et iial ei tohi lakata unistamast, kuna mõned unistused täituvadki alles pärast esimest noorust. Põhiline on aidata end ise, osata olla tänulik ja rõõmus, unustamata uudishimulikku poisikest enda sees.
 
Kas tead, kes on hüüp, huik, rüüt, lauk, tait, alk ja hahk?
Linnud on eluslooduse silma- ja kõrvahakkavamaid tegelasi. Oma mitmekesiselt värvika sulestiku, erilaadsete kulgemisviiside ja ühest küljest varjamatu, teisalt siiski saladuslikuks jääva käitumise poolest pakuvad nad suurt jälgimishuvi paljudele.
Selles raamatus tutvustab linnuteadja Olav Renno 85 lindu, kes rõõmustavad meid eelkõige kevadel ja suvel.
Kelle laul kõlab nagu lüpsihelid öises nõmmemetsas?
Kus pesitsevad värvikirevad jäälinnud?
Kuidas sai kiivitaja oma nime?
Kellel on suurim sirulaius?
Ja mille järgi tunned ära piiritaja?
 
Täiesti tavaline perekond“ on erakordne põnevik, mis viskab õhku kriipivaid küsimusi. Kui hästi sa tunned oma lapsi? Kui kaugele oled valmis minema, et kaitsta neid, keda armastad? Kas tapmist saab õigustada?
 
29-aastasele Kätlinile, kes töötab sööklas toidujagajana, tehakse pöörane ettepanek: asuda maineka raamatukirjastuse juhiks koos väljavaatega teenida kümneid, heal juhul sadu tuhandeid eurosid. Miks on välja valitud just tema, kes ta on läbi lugenud vaid ühe raamatu – muinasjutu Hansust ja Gretest? Kas kirjastuse uus salapärane omanik tahab Kätlinit naeruvääristada, ära kasutada või teda tõepoolest tiivustada? Kui palju võib noor naine uskuda ja usaldada teda ümbritsevaid mehi?
 
Väikse maakooli õpetaja kolib pärast pensionile jäämist ühest Eesti servast teise, et vanaduspõlves oma lastele lähemal olla. Ta planeerib maalt ära kolimist hoolega ette ning loodab, et saab aleviku kortermajas inimeste keskel elades veel ühe elu, et väärikalt vananeda. Kuid oma suureks üllatuseks peab ta taluma hoopis midagi sellist, millega polnud arvestanud – kiusamist. Kohalike meelest pole selles midagi erilist, et naabrid tülitsevad ja ropendavad ning noored samamoodi käituvad, aga seda vaid seni, kuni juhtub midagi, mis kõiki vapustab.
 
Raamatus „Kõik müügiks“ on äärmiselt kaasahaaravalt kirjeldatud lood Eesti inimeste eluolust Tartu ümbruses II ilmasõja järgsetel aastatel kogu selle võlus ja valus. Peamiselt ühe maapere liikmete ja nendega seotud inimeste toimetuste kaudu arenevad värvikad ja kohati kriminaalsedki sündmused. Piltide kaupa ilmuvad lugeja ette mahlakad tegelased igaüks oma saatuse, ellusuhtumise ja teraste ütlemistega.
 
Saaremaa poetess Nete Tiitsaare debüütluulekogu loodusest ja naiselikkusest.

teisipäev, 2. aprill 2019

Veel lugemist

Uus elu, uus ja seekord päris armastus, sõbrad, päike, sinine taevas ja klaasike hõrku Bordeaux’ veini!
Kõlab nagu tõeline idüll, eks ole.
Kui Emmy kolib Inglismaalt Prantsusmaa õdusasse väikelinna, et hakata juhtima viinamarjaväljade keskel asuvat külalismaja, pole tal aimugi, et selle juurde võiks käia ka näiteks üks uneskõndija, kes ei pea vajalikuks pidžaamat kanda. Ja nipsakas klient, kellel on hästi palju soove, aga vähe empaatiat. Ja külalismaja peremehe Ruperti fuuriast eksnaine, kes teatab vihahoos midagi väga šokeerivat, mis paneb proovile nii Emmy kui ka kõigi teiste kannatuse.
Kas kõik laguneb koost? Kas ta peab taas kord armastuses pettuma?
Ent Emmyl pole kahtlustki, et ta saab kõige sellega hakkama – eriti pärast väikest enesehaletsushoogu ja patja poetatud pisaraid.
Väike Prantsuse külalismaja. Tagasitulek“ on kauaoodatud järg esimesele, 2018. aastal ülimenukalt eesti keeles ilmunud Helen Pollardi romaanile „Väike Prantsuse külalismaja“, milles lugejad kohtuvad taas armsaks saanud tegelaste ja lummava Lõuna-Prantsusmaa eluga.

Uut lugemist

Deverillide kroonika kolmanda osa tegevus algab 1939. aastal. Ballinakellys on mõndagi muutunud. Deverilli loss kuulub Bridie Doyle’ile, kellest on saanud krahvinna di Marcantonio. Aga krahvi päritolus on midagi kahtlast ja kuigi Bridie armastab teda jäägitult, tundub mees olevat temast tüdinud. Kitty on leppinud, et Jack O’Leary läks Ameerikasse, ja ta on harjunud elama Roberti, Florence’i ja JP-ga. Aga siis on Jack korraga tagasi Ballinakellys. Martha Wallace leiab Iirimaalt oma pärisema asemel JP ja noored armuvad.
Ka teine maailmasõda jätab Deverillidele oma jälje. Celia tuleb tagasi Lõuna-Aafrikast ja tal on ootamatu tulevikuplaan.
Milliseks kujunevad suhted elavate vahel ja mis saab lossi vangistatud vaimudest?
Tol ööl juhtus tema emaga midagi. Midagi, millest keegi rääkida ei taha. Aga Sloane on otsustanud oma pere sünged saladused paljastada, isegi kui see peaks talle elu maksma.
Viieaastane Sloane McBride ei saanud tol ööl magada. Tema vanemad tülitsesid jälle, nende karmid sõnad kütsid jahedat sügisõhku. Ja siis kõlas veel üks heli – kurjakuulutav mütsatus, enne kui kõik vaikseks jäi.
Hommikul oli ema kadunud.
Ametliku versiooni järgi läks ema minema. Sloane’i armastav pühendunud ema! See ei kõlanud sugugi hästi ei tol hommikul ega siis, kui Sloane kaheksateistkümneaastasena kodust ära kolis, kibeledes minema väikesest kodulinnast Texases ükskõik kuhu mujale. Aga isegi uus algus New Yorgis modellina ei aidanud tal lahti saada painajatest. Ega hirmust, et tema kontrolliv isa ei ole mitte lihtsalt raske iseloomuga, vaid surmavalt ohtlik.
Järjekordne traumaatiline kaotus paneb Sloane'i mõistma, et ta on emale võlgu selle, et selgitab tõe välja, isegi kui peab selleks minema tagasi saladustest ja valedest kubisevasse väikelinna, mahajäetud peigmehe, isa ja venna juurde, kes eelistaksid tema vaikimist. Kui Sloane hakkab minevikus kaevama, pole küsimus selles, kas tal õnnestub teada saada, mis tol ööl tegelikult juhtus, vaid selles, mis tema perekonnast järele jääb, kui ta seda teeb.

Tavaliselt vaikne Soodevahe on suve jooksul üllatavalt populaarseks muutunud. Pikalt kestnud ilusad ilmad meelitavad inimesi loodusesse: ühed lihtsalt matkavad või panevad ujumiskohas peo püsti, teised peavad fotojahti, käivad marjul ja seenel, püüavad kala, teevad trenni ning jooksutavad koeri. Ent on ka praktilisemaid tegevusi – kohalik talumees müttab traktoriga ringi ja haagiselamus suvitav tallinlane valvab püssiga suurt kartulipõldu.
Aga miks kunagised Soodevahe elanikud oma taluvaremete juurde tulevad? Kas neid on tabanud nostalgialaine, et raiesmikuks raadatud metsa ühiselt taga nutta? Või tahavad vanad arved klaarimist?
Kui laupäeva õhtul kõlavad lasud ja voolab veri, ilmuvad kohale raamatust „Jaanituli Käopesas” juba tuttavad kriminaalpolitsei uurijad Marko Tammik ja Piret Velliste, kes peavad asjasse selgust ooma. Nagu elus sageli, peituvad kurbmängu põhjused minevikus.

Diplomaadi töö on huvitav ja mitmekesine. See hõlmab palju reisimist ja mitmeaastaseid välislähetusi. See raamat räägibki just ühest sellisest lähetusest, nelja aasta pikkusest elulõigust Oslos. Aga seda mitte diplomaadi, vaid temaga kaasas oleva abikaasa pilgu läbi. Milline tundub elu Norra pealinnas kõrvaltvaatajale, mida saatkonnas tegelikult tehakse ja mida on vaja selleks, et olla üks korralik koduperemees? „…Oot-oot. Seda juttu ma juba kuulsin! Ja tõepoolest, laevagiid jutustas täpselt sama lugu, mida ta reisi esimesel kolmandikul oli teinud. Ei hakka siinkohal pinevust üleval hoidmagi ja ütlen kohe ära, et kolmas kolmandik ei erinenud eelnevast kahest. Sel hetkel puges mu hinge kahtlus, mis järgnevate päevade, nädalate ja kuude jooksul leidis paraku ainult kinnitust: Oslo on üks äraütlemata igav linn.“ 
Peterburis elava 21aastase Nika vanem õde Ženja läks Inglismaal kaduma, kui Nika oli 13aastane. Tüdrukul on õest mälestuseks vaid suur kogu kultusbändide indie-rokialbumeid, mis on kujundanud ta olemust ja arusaamu elust, ilust, armastusest ja iseendast. Nüüd otsustab Nika minna Inglismaale õppima ning seal olles küpseb ta peas plaan minna Notowni, kus Ženja enne kadumist elas. Seal aga algab rock'n'rollist, andekusest, veresidemetest, armastusest ja reetmisest tulvil elu, mis kujuneb ohtlikumaks, kui Nika oleks iial võinud arvata.
„Peidetud lugu” on Valentina Nazarova (1987) debüütromaan, mis pälvis sedamaid kriitikute kiidusõnad ja mille esmatiraaž müüdi Venemaal läbi paari kuuga.


Peyton Lockhart ja tema õed pärivad väikese ookeaniäärse kuurordi Bishop Cove’i, aga nad saavad selle täisomanikeks ainult sel tingimusel, kui hoiavad seda ühe aasta käigus ja teenivad kasumit.
Maineka Prantsusmaa kokakooli lõpetanud Peyton kaotas äsja töö toidukriitikuna. Töötule ja eraelus madalseisus naisele tundub, et on imetore teha aasta aega midagi täiesti teistsugust.
Õed puutuvad kokku loendamatute väljakutsete ja liigagi paljude inimestega, kes soovivad nende edu takistada. Nende seas on õdede jonnakas nõbu, kes on raevus, et teda ei arvatud pärijateringi, ja kinnisvaraarendaja, kes on rannaäärsele krundile silma peale pannud.
Peagi on Peytonile selge, et nende pingutusi nurjatakse, aga ta ei lase ähvardustel end heidutada… kuni mõrvakatseni. Ta helistab lapsepõlvesõbrale ja kunagisele kaitsjale Finn MacBainile, kes töötab nüüd FBI-s, ja palub abi. Finn päästis kunagi Peytoni elu ja võib seda taas teha.